Tööstuslik kanep
Kanepi toidukultuur Eestis
Kanep on vana kultuuritaim, mis pärineb ilmselt Aasiast. Hiinas tarvitati kanepiseemneid toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kanepitoidud olid väga levinud ka Eestis, eriti just lõunapoolses osas. Kanepiseemnetest tehti vanasti jurssi, kanepipiima ja putru.
Söögiks valmistati kõige sagedamini kanepitempi ehk jurssi. Esmalt pruunistati kanepiseemned pannil või pajas ning tambiti seejärel uhmris puderjaks õliseks massiks. Purustatud mass sõeluti mõned korrad läbi, et eraldada terveid seemneid. Lõpuks lisati soola, koort, teraviljajahu ja praetud sibul. Jurssi söödi kas leivale määritult või kartuli juurde.
Kanepipiima tegu alustati ka seemnete purukstampimisest. Seejärel
lisati vett, et tekiks piimasarnane valkjas vedelik. Seemnekestad
kurnati välja. Seda piima pandi suppidele ja anti ka tõelise piima
aseaineks.
Kanepiseemnetest tehti erinevaid küpsetisi. Mõnes piirkonnas olid tuntud kanepipirukad: rukkileivatainast pirukate sisuks pandi purustatud kanepiseemned. Hinnas olid ka kanepileivad, mille valmistamiseks segati kanepijahu esmalt riivitud tahke leivaga, siis vormitakse kakud, mis lõpuks küpsetatakse. Veel tehti kanepi- ja teravilja segajahust putru.
19. sajandi lõpus hakkas kanepikasvatus tasapisi vähenema ning kanepist valmistatud toidud kaotasid järk-järgult oma tähtsuse. (Allikas: perfectplant.ee/ajaloost)
Miks on tööstuslik kanep tervislik?
Tööstuslik kanep varustab inimorganismi proteiini ja taimserasvaga. Selle kõige kasulikumad osad on eelkõige seemned. Kanepi seemned sisaldavad erinevaid inimese tervisele häid omega-rasvhappeid ja antioksüdante. Veel on selles mitmeid mineraalaineid (eriti fosforit, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, aga ka rauda ja tsinki) ja vitamiine (A, B-grupi (v.a. B12), C, E, karotenoide). Iga meie keharaku jaoks on väga vajalikud omega 3 ja 6 rasvhapped, mida leidub just kanepis. See on üks vähesemaid taimi mille õli on võrdväärne polüküllastamata rasvhapete suure sisalduse poolest rasvaste merekaladega. Ainukesena toiduõlidest on kanepiõlis essentisaalsete rasvhapete vahekord 3:1, mida peetakse inimorganismi ainevahetusele kõige kasulikumaks. Kanepist valmistatud toiduained võimaldavad allergikutel mitmekülgselt ja täisväärtuslikult toituda.
Mida saab tööstuslikust kanepist?
Tööstusliku kanepivarrel ja -seemnetel on mitmeid kasutusvõimalusi. Seda kasvatatakse kõige rohkem seemnete ja kiu pärast (mida saab varrest).
Seemned
- Kooritud kanepiseemneid saab kasutada väga mitmekülgselt-väga hea on lisada küpsetistele, leivataignale ja pirukate ja kondiitritoodete täidistele eriti koos kanepijahuga. Neid on väga hea ka lihtsalt krõmpsutada.
- Õlikanepi seemnetest külmpressitakse õli. Kanepiõli sobib kõige rohkem salatitesse ja kastmetesse. Oma rasvhapete poolest on kasulikum kui oliiviõli.
- Seemnetest jahvatatakse ka jahu, mida on hea lisada erinevatesse küpsetistesse, et toit oleks tervislikum.
Vars
- Tööstusliku kanepi vars on väga kiuline. See koosneb põhiliselt niinekiududest ja kanepi luust. Niinekiu kimbud koosnevad üksteise vahelt läbipõimunud paksuseinalistest elementaarkiududest, mis on omavahel ühendatud pektiinainest plaadikestega. Niinekiud on majanduslikult tähtsamad ning rohkem kasutatavad erinevates valdkondades kui kanepiluud.
- Tööstuskanepist on võimalik valmistada 22 000 toodet. Kanepi kiudest ja luust toodetakse erinevaid materjale. Enamasti kasutatakse kanepikiudu ehitus- ja komposiitmaterjalides tehiskiudude asendajana. Kanepi vart kasutatakse: mööbli- ja tekstiilitööstuses ning ehituses, helikastide valmistamisel ja luksusautode sisustuses ja polsterduses jne.
Kuidas õnnestus tööstusliku kanepi kasvatamine?
Kui kanepi saak hakkas valmima, siis suured linnuparved olid seal igapäevased külalised. Kuna kanepiseemned ei valmi kõik korraga, siis linnud nokkisid järjest suuremad seemned ära. Saak jäi aina vähemaks. Kui sügisel kombainiga saaki koristasime olid linnud sellest parema osa ära söönud ja saak jäi kesiseks. Saime umbes kaks kümne kilost kotti seemneid.